ITSPEA 2026

Naatan Nohiku tarkvaraprojekt:  Valik kolme litsensi vahel, nende eelised ja puudused, ning millal millist eelistada. 1.  Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekood) Eelised: Arendajal on täielik kontroll ehk kood ei ole avalik. Võimalus teenida raha litsentsitasude, tellimuste jms pealt. Saab hoida konkurentsieelis ja ärisaladusi. Puudused: Kogukond ei saa arendusel kaasa aidata, ehk kõik vead tuleb arendajatel endal ära parandada, sellest tulenevalt võivad ka parandused rohkem aega võtta. Kasutajatel on vähe vabadust, ei saa koodi muuta ega endale meeldivamaks teha. Kasutajad on tootjast sõltuvad. Millal valida?   - Kui eesmärk on äriline tulu ja kindlasti on vaja kohe kasumit teenida, sobib hästi startupidele. 2. GNU GPL (tugev copyleft) Eelised: GNU GPL tagab selle, et kood jääb alati avatud koodiks Kõik edasiarendatud versioonid ja täiendused peavad samuti olema avatud. Soodustab kogukonna tööd ja läbipaistvust Puudused: Avatud koodist ei saa teha suletud koo...

  Kui küsitakse, et  Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...) pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta? - Siis mina usun, et kõige parimini toimiv hetkel on autoriõigus, sest sellel ei ole vaja mingit  registreerimist, taotlusi vms. Kui oled loonud midagi originaalset mingil kindlal ajal siis sellest  hetkest hakkab ketima ka sinu autoriõigus sellele tootele või leiutisele.  Lisaks on autoriõigus kehtiv paljudes teistes riikides, ehk tänu rahvusvahelisele koostööle nagu  WIPO ja Berni konventsioon ei saa sinu loodud asja kopeerida ka teistes riikides elavad inimesed. Kõige rohkem tuleks aga muuta patendisüsteemi, sest see on väga aeglane ja väga kallis. Selleks, et patenti saada oma tootele võib aega minna mitmeid aastaid ja selle aja jooksul tuleks panna sinna alla tuhandeid eurosid. Ehk kogu see üritus ei ole seda ettevõtmist lõpuks enam väärt. Lisaks pidurdab see ka ...

1.V. Shea netikäsk 1990-ndatest mis on siiani äärmiselt oluline. Üks tänapäevani tähtsamaid V. Shea netikäske mis pärit üheksakümnendatest on "pea meeles, et ekraani taga on päris inimene". See on minu arvates tänapäeval veelgi aktuaalsem, sest sotsiaalmeedia on osa enamus inimeste elust ja kõigel mis me seal teeme on mingi resultaat. Küberkiusamine on suurem kui ta on kunagi olnud ja iga inimene peab jälgima mida ta kuskil kommentaariumis kellelegi ütleb. Muidugi on tehnoloogia ja interneti arenguga tekkinud ka botid ehk kasutajad, mille taga ei ole reaalset inimest, aga põhisõnum sellel netikäsul siiski jääb, mats ei ole vaja olla sellegi poolest. 2. Üks V. Shea netikäsk mille aeg on möödas. Reegel mis enam tähtsust ei oma kuid tol ajal oli oluline: " austa teiste inimeste aega ja internetiühenduse ressursse" ehk 1990 oli internetiühendus väga aeglane ja selle igasugune ebavajalik koormamine liigselt suurte failide või e-kirjade näol tegi kõigi ooteaega pikemaks. ...

 1.  Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Tegemist on probleemiga mis kindlasti ei tulene otseselt Eestist, enamus andmete kogumisest toimub välismaa erafirmade poolt kellele kuuluvad suured sotsiaalmeedia platvormid. Eriti keeruliseks teeb asjaolu kui tegemist on Hiina sotsiaalmeedia platvormiga, sest selline kommunistlik riik võib iga kell kogutud andmeid infosõjas ära kasutada ja kontrollida seda on väga raske. Siiski ei saa väita, et Eestis andmeid ei koguta, sest praktiliselt kõik riigi süsteemid töötavad digitaalselt ja ilma, et sinu andmed oleksid riigi infosüsteemides pole võimalik elada, inimesi praktiliselt kohustatakse andma nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Kuid nagu iga ilusa asjaga on ka sellel mitu tahku, jah see on mugav ja väga hea info liikumiseks, kuid delikaatsete andmete ära kasutamisel või lekkel peab keegi seda suur vastutust ka kandma. Ehkki jälgimiskapitalism on Eestis olemas siis mina usun, et meie riik saab ü...

1. The New York Times The New York Times on väga hea näide ajaga kohanevast ja muutusi pooldava meedia väljaandega, nende sisu on väga mitmekülgne, neil on tavaliste päevakavaliste uudiste kajastus, kuid nad ei unusta mis läheb korda ka uuemale generatsioonile. Meedia väljundeid on neil pea kõigil populaarsemateil sotsiaalmeedia platvormidel, ja sisu mida nad seal kajastavad on väga strateegiliselt läbi mõeldud, et jõuda alati oma sihtgrupini The New York Times ei ole lihtsalt „ajaleht internetis“, vaid digimeedia ökosüsteem. Nad on mõistnud, et uus meedia tähendab: teistsugust formaati teistsugust rütmi teistsugust publikut 2. National Geographic National Geographic on üle maailma üks populaarsemaid väljaandeid oma spetsiifilise sisu poolest. Neil on tipptasemel foto- ja videograafid jäädvustamaks erinevaid loodusteemalisi olendeid, nähtuseid jms. Nad ei kajasta oma sisu igal võimalikul sotsiaalmeedia platvormil, ja üritavad jääda asjade juurde mis on neile edu toonud. Nende ...

Teine nädal:  Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu 1. E-post Pilt:  https://en.wikipedia.org/wiki/Email Suure tõenäosusega üks suurim "posti" saatmise lahendusi maailmas, ja säilinud väga väga sarnasel kujul vaadates milline oli see siis kui loodi. Muutunud on muidugi tehnoloogilised süsteemid selle taga ja kujundus, kuid toorik on peaaegu et sama. E-post (email) loodi juba 1971. aastal, kui Ray Tomlinson saatis esimese sõnumi kahe arvuti vahel ARPANET võrgus. Just tema võttis kasutusele ka @-märgi, et eristada kasutajanime ja arvutit. Emaili võlu peitub selle paindlikkuses, ja lihtuses. Toimib ükskõik millal, ükskõik kus ja kasutajad saavad vastata siis kui neile sobib. Samuti on selle kasutuspõld väga lai, töösuhted, formaalsed kirjad jne, peaaegu igale platvormile kasutaja tegemiseks on vaja Emaili. 2. Geopher Enne kui WWW (world wide web) sai populaarseks eksisteeris selline süsteem nagu Geopher, see  võimaldas kasutajatel liikuda internetis menüüde kaudu....