Kuues nädal: Arvutid ja paragrahvid

 Kui küsitakse, et Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...) pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta?

- Siis mina usun, et kõige parimini toimiv hetkel on autoriõigus, sest sellel ei ole vaja mingit  registreerimist, taotlusi vms. Kui oled loonud midagi originaalset mingil kindlal ajal siis sellest  hetkest hakkab ketima ka sinu autoriõigus sellele tootele või leiutisele. Lisaks on autoriõigus kehtiv paljudes teistes riikides, ehk tänu rahvusvahelisele koostööle nagu WIPO ja Berni konventsioon ei saa sinu loodud asja kopeerida ka teistes riikides elavad inimesed.


Kõige rohkem tuleks aga muuta patendisüsteemi, sest see on väga aeglane ja väga kallis. Selleks, et patenti saada oma tootele võib aega minna mitmeid aastaid ja selle aja jooksul tuleks panna sinna alla tuhandeid eurosid. Ehk kogu see üritus ei ole seda ettevõtmist lõpuks enam väärt. Lisaks pidurdab see ka oluliselt innovatsiooni, sest patendid ei jõua tehnoloogia arenguga kaasas käia ja hakkab tekkima selline lohiseva ankru  efekt. Kirsiks tordil eksisteerib ka veel firmasid kes ei loo ise mitte midagi, vaid ongi loodud lihtsalt selleks, et tekitada patendi kohtuvaidlusi ja nende potensiaalsel võitmisel teenida selle läbi kasumit kellegi toote varastamiset.







Allikas: https://www.linkedin.com/pulse/shaping-global-innovation-insights-from-wipo-forum-alan-tc5of

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Esimene nädal: Noppeid IT AJALOOST

Image
Esimene nädal: Noppeid IT AJALOOST 1. Alan Turing ja Enigma Miks oli Enigma ehk teise maailmasõna ajal leiutatud krüpteerimismasin ülimalt tähtis arvutite arengus ja mis roll oli sellel Alan Turingul? Enigma oli Saksa sõjaväe krüpteerimismasin, mis muutis sõnumid keerulisteks koodideks. Probleem oli selles, et iga päev muutusid seadistused, see tähendas, et koodi murdmiseks tuli läbi proovida tohutu hulk võimalusi. Alan Turingul  oli selle masina loomisel väga suur roll, kuna vaja oli luua seade mis automaatselt katsetaks erinevaid kombinatsioone. Ta töötas välja matemaatilise meetodi ehk kasutas loogikat ja tõenäosusarvutust, et vähendada võimalike Enigma seadistuste hulka. 2. Milleks meile Windows kui Linux on tasuta? Miks kasutab nii suur osa maailmast oma arvuti operatsioonisüsteemina just Windowsit, kui Linux on tasuta ja pakub kordades rohkem vabadust? Vastus küll peitub Windowsi lihtsuses, kuid see pole pelgalt kõik. Linux on väga võimas ja arenenud operatsioonisüsteem, kuid...
Read more

Kolmas nädal: Uus (ja mitte nii uus) meedia

Image
1. The New York Times The New York Times on väga hea näide ajaga kohanevast ja muutusi pooldava meedia väljaandega, nende sisu on väga mitmekülgne, neil on tavaliste päevakavaliste uudiste kajastus, kuid nad ei unusta mis läheb korda ka uuemale generatsioonile. Meedia väljundeid on neil pea kõigil populaarsemateil sotsiaalmeedia platvormidel, ja sisu mida nad seal kajastavad on väga strateegiliselt läbi mõeldud, et jõuda alati oma sihtgrupini The New York Times ei ole lihtsalt „ajaleht internetis“, vaid digimeedia ökosüsteem. Nad on mõistnud, et uus meedia tähendab: teistsugust formaati teistsugust rütmi teistsugust publikut 2. National Geographic National Geographic on üle maailma üks populaarsemaid väljaandeid oma spetsiifilise sisu poolest. Neil on tipptasemel foto- ja videograafid jäädvustamaks erinevaid loodusteemalisi olendeid, nähtuseid jms. Nad ei kajasta oma sisu igal võimalikul sotsiaalmeedia platvormil, ja üritavad jääda asjade juurde mis on neile edu toonud. Nende ...
Read more

Neljas nädal: Info- ja võrguühiskond

 1.  Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik? Tegemist on probleemiga mis kindlasti ei tulene otseselt Eestist, enamus andmete kogumisest toimub välismaa erafirmade poolt kellele kuuluvad suured sotsiaalmeedia platvormid. Eriti keeruliseks teeb asjaolu kui tegemist on Hiina sotsiaalmeedia platvormiga, sest selline kommunistlik riik võib iga kell kogutud andmeid infosõjas ära kasutada ja kontrollida seda on väga raske. Siiski ei saa väita, et Eestis andmeid ei koguta, sest praktiliselt kõik riigi süsteemid töötavad digitaalselt ja ilma, et sinu andmed oleksid riigi infosüsteemides pole võimalik elada, inimesi praktiliselt kohustatakse andma nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Kuid nagu iga ilusa asjaga on ka sellel mitu tahku, jah see on mugav ja väga hea info liikumiseks, kuid delikaatsete andmete ära kasutamisel või lekkel peab keegi seda suur vastutust ka kandma. Ehkki jälgimiskapitalism on Eestis olemas siis mina usun, et meie riik saab ü...
Read more