Posts

Neljateistkümnes nädal: Andmeturve

Image
Minu arust üks kõige suurem turvarisk IT maailmas on inimene ise mitte süsteemid mida kasutatakse. Phishing ehk andmepüük on üks levinumaid ja ohtlikumaid turvariske maailmas ja seda selle pärast, et kui süsteem käitub nii nagu teda on loodud käituma siis inimene võib teha väga ettearvamatuid otsuseid kas siis emotsioonide või millegi muu tõttu ja seda on väga keeruline kellelgi teisel kontrollida. Andmepüügi eesmärk on petta kasutajat avaldama salasõnu, panganduse andmeid või muud tundlikku infot, kasutades usaldusväärsena näivaid e-kirju, veebilehti või sõnumeid. Tuntud turvaekspert Kevin Mitnick  on rõhutanud, et infoturbe tõhusus põhineb kolmel komponendil: Tehnoloogia Koolitus Reeglid Tehnoloogiliselt tuleks luua niiöelda counter lahendusi, et kõik võlts petuskeemid saaks läbi selle filtreeritud ja need ei jõuaks üldse inimesteni Kindlasti tuleks panna veel suurt rõhku koolitustele parim kaitse on haritud ja teadlik inimene kes teab mida ta teeb. Kõigele muule lisaks tuleks k...
Post a Comment
Read more

Kolmeteistkümnes nädal: Teistmoodi IT

 Mina julgen väita, et IT tugilahendused sellises riigis nagu on Eesti on puudega inimestele sageli sama tähtsad kui ratastool.  Ehk selleks, et tagada nende lahenduste kättesaadavus kõigle kaasaarvatud neile kellel pole võimalik kasutada tavalist klaviatuuri vms.  Selle osaga peab tegelema sotsiaal, haridus- kui ka kommunikatsiooniministeerium ja tuleb luua toetused erinevate eriseadmete soetamiseks, mis võimaldavad sellistel inimestel kasutada igapäevaseid riigi poolt pakutavaid IT teenuseid. Eesti võiks võtta eeskujuks Põhjamaad, kus ligipääsetavust peetakse normaalseks osaks ühiskonnast. Seal toetatakse rohkem nii abivahendite ostmist kui ka ligipääsetavate digiteenuste loomist. Lisaks võiks Eestis rohkem arendada eestikeelseid tasuta tugilahendusi.
Post a Comment
Read more

Kaheteistkümnes nädal: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Image
  Üks hea näide kvaliteetsest veebikasutatavusest on Google Otsingumootor mis on läbi aastate püsinud väga lihtne ja kasutajasõbralik.  Seal ei ole mitte ühtegi liigselt teksti, ega segavat faktorit ning see keskendub ainult ühele asjale - otsimisele. Esmakordne kasutaja saab kohe aru, mida teha, sest ekraanil on vaid otsinguriba ja mõned lihtsad valikud. Lisaks annab süsteem kohest tagasisidet ja vajaliku info leidmine on väga lihtne.  Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidest on siin eriti hästi esindatud õpitavus ja tõhusus. Negavtiivse näitena tooksin välja vanemad kehvasti kujundatud omavalitsuste kodulehed kus tähtis sisu võib olla peidetud mitme alamlehe alla ja sageli võib olla info leidmine üsna keeruline. Lisaks võivad sellised lehed olla halva ligipääsetavusega, näiteks ei tööta hästi nutitelefonis, mis muudab kasutamise erivajadustega inimestele keeruliseks.                    
Post a Comment
Read more

Üheteistkümnes nädal: Arendus- ja ärimudelid

Image
 Ubuntu - Ideaalne näide arendusmudelist ja ärimudelist mis on kaks ühes. See põhineb Linux tuumal ja arendajaks on Canonical.  Arendusmudel: Ubuntu arendus toimub järgides avatud lähtekoodi mudelit, kus kood on kõigile kättesaadav ning igaüks saab panustada. Canonical juhib arendust järgides kindlat visiooni, ning teeb lõplikud otsused, ehk päris ükskõik mida inimesed sinna arendada ei saa, aga kõik mis on mõistlik läheb käiku. Nende kogukond erinevalt näiteks Microsoftist on väga suur ja kõik töötavad koos ei leida vigu, testida ja arendada uusi funktsioone. See tagab arenduse läbipaistvuse ja lisab turvalisust. Ärimudel:  Ubuntu ise on tasuta  ja igaüks saab selle alla laadida ning kasutada. Seega ei teeni Canonical raha otseselt tarkvara müügist. Selle asemel põhineb ärimudel erinevatel teenustel mida nad pakuvad ubuntule juurde. tasuline tehniline tugi ettevõtetele pilve- ja serverilahendused turva- ja haldusteenused Tegemist on teenisepõhise mudeliga, kus...
Post a Comment
Read more

Kümnes nädal: Võrkude rikkus - vabast tarkvarast vaba kultuurini

Image
Eben Mogleni essee Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright väidab, et digitaaltehnoloogia ja vaba tarkvara viivad autoriõiguse hääbumiseni. Ta toob välja näiteks GNU Projekti  ja Linuxi , mis tema hinnangul näitavad, et koostööl põhinev mudel võib asendada traditsioonilise omandi kujul areduse. Osaliselt oli ka tal õigus, sest avatud lähtekood on tänapäeval väga levinud ning seda kasutavad ka suured ettevõtted nagu Google ja Microsoft . Samuti on digitaalne kopeerimine muutnud autoriõiguse täieliku kontrolli peaaegu võimatuks mis kinnitab Mongleni väidet. Kõige ekslikum oli aga tema arvamus, et autoriõigus „sureb“. Tegelikult on see väga palju edasi arenenud ja kohanenud tänapäeva maailmaga, seda kinnitavad näiteks platvormid nagu Spotify ja Netflix . Kokkuvõtteks oli Moglenil tehnoloogia mõju suund õige, kuid eksis selle lõpptulemuse osas.  
Post a Comment
Read more

Üheksas nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

Image
 Kaks  tuntud IT-juhti kes esindavad erinevaid juhtimisstiile 1. Elon Musk - Visiooniline juht Elon Musk on hea näide juhist kelle tugevus on hea ja selge visioon mille läbi ta suudab edukalt vedada suuri meeskondi. Tema juhitud ettevõtted nagu Tesla ja SpaceX ei ole lihtsalt tehnoloogiafirmad - need on ambitsioonikad projektid, mis püüavad muuta kogu ühiskonda. Muski juhtimisstiil on äärmiselt edukas just tänu selle sobivusele tänapäeva infoajastuga. Ta viib sisse innovatsiooni surub peale muutusi ning seab eesmärke, tänu nendele tegevustele on tema ettevõtted sunnitud arenema ja passiivset seisu ei teki. 2.  Satya Nadella - Treener ja suhtleja Kui Musk esindab tugevat visioonijuht siis Satya Nadella on hoopis treeneri ja suhtleja rollis, tema juhtimisstiil rõhub inimeste koostöö oskusele ja arengule.  Nadella on Microsofti tegevjuht ja ta kordineerib peamiselt ettevõtte sisest keemiat.  Kui töötajad on motiveeritud ja suudavad professionaalselt koostööd teha...
Post a Comment
Read more

Kaheksas nädal: IT proff...?

Image
Klassikaline kõrgkoolidiplom vs rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom vs erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) Millal mida eelistada ja miks? 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom nt ülikool. Ülikooli diplom annab väga hea teoreetilise aluse kuidas asjad üldse töötavad ja miks nad nii töötavad, need teadmised tagavad selle, et tulevikus oled sa võimeline iseseisvalt looma lahendusi ja süsteeme kasutades õpitud teadmisi eriti kui on tegemist keerukamate probleemidega. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ehk praktiline suund. Fookus on praktilistel oskustel ja tööks valmisolekul. Õppetöö sisaldab rohkem projektipõhist õpet ja koostööd ettevõtetega. Seal on kokku pandud teooria ja praktika ühte, selleks et peale kooli lõpetamist omaksid ka reaalset töökogemust mida tööandjad väga ootavad. Miinus selle juures on aga see, et teooriaga ei minda nii süvitsi ja tulevikus võib tulla eriti keeruliste ülesannetega probleeme. 3. Erialased sertifikaadid (nt Microsoft, Cisco) ...
Post a Comment
Read more