ITSPEA 2026

1. The New York Times The New York Times on väga hea näide ajaga kohanevast ja muutusi pooldava meedia väljaandega, nende sisu on väga mitmekülgne, neil on tavaliste päevakavaliste uudiste kajastus, kuid nad ei unusta mis läheb korda ka uuemale generatsioonile. Meedia väljundeid on neil pea kõigil populaarsemateil sotsiaalmeedia platvormidel, ja sisu mida nad seal kajastavad on väga strateegiliselt läbi mõeldud, et jõuda alati oma sihtgrupini The New York Times ei ole lihtsalt „ajaleht internetis“, vaid digimeedia ökosüsteem. Nad on mõistnud, et uus meedia tähendab: teistsugust formaati teistsugust rütmi teistsugust publikut 2. National Geographic National Geographic on üle maailma üks populaarsemaid väljaandeid oma spetsiifilise sisu poolest. Neil on tipptasemel foto- ja videograafid jäädvustamaks erinevaid loodusteemalisi olendeid, nähtuseid jms. Nad ei kajasta oma sisu igal võimalikul sotsiaalmeedia platvormil, ja üritavad jääda asjade juurde mis on neile edu toonud. Nende ...

Teine nädal:  Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu 1. E-post Pilt:  https://en.wikipedia.org/wiki/Email Suure tõenäosusega üks suurim "posti" saatmise lahendusi maailmas, ja säilinud väga väga sarnasel kujul vaadates milline oli see siis kui loodi. Muutunud on muidugi tehnoloogilised süsteemid selle taga ja kujundus, kuid toorik on peaaegu et sama. E-post (email) loodi juba 1971. aastal, kui Ray Tomlinson saatis esimese sõnumi kahe arvuti vahel ARPANET võrgus. Just tema võttis kasutusele ka @-märgi, et eristada kasutajanime ja arvutit. Emaili võlu peitub selle paindlikkuses, ja lihtuses. Toimib ükskõik millal, ükskõik kus ja kasutajad saavad vastata siis kui neile sobib. Samuti on selle kasutuspõld väga lai, töösuhted, formaalsed kirjad jne, peaaegu igale platvormile kasutaja tegemiseks on vaja Emaili. 2. Geopher Enne kui WWW (world wide web) sai populaarseks eksisteeris selline süsteem nagu Geopher, see  võimaldas kasutajatel liikuda internetis menüüde kaudu....

Esimene nädal: Noppeid IT AJALOOST 1. Alan Turing ja Enigma Miks oli Enigma ehk teise maailmasõna ajal leiutatud krüpteerimismasin ülimalt tähtis arvutite arengus ja mis roll oli sellel Alan Turingul? Enigma oli Saksa sõjaväe krüpteerimismasin, mis muutis sõnumid keerulisteks koodideks. Probleem oli selles, et iga päev muutusid seadistused, see tähendas, et koodi murdmiseks tuli läbi proovida tohutu hulk võimalusi. Alan Turingul  oli selle masina loomisel väga suur roll, kuna vaja oli luua seade mis automaatselt katsetaks erinevaid kombinatsioone. Ta töötas välja matemaatilise meetodi ehk kasutas loogikat ja tõenäosusarvutust, et vähendada võimalike Enigma seadistuste hulka. 2. Milleks meile Windows kui Linux on tasuta? Miks kasutab nii suur osa maailmast oma arvuti operatsioonisüsteemina just Windowsit, kui Linux on tasuta ja pakub kordades rohkem vabadust? Vastus küll peitub Windowsi lihtsuses, kuid see pole pelgalt kõik. Linux on väga võimas ja arenenud operatsioonisüsteem, kuid...